Töösuhete üheülbalisus ajab OÜtama

Manufaktuuriajast on säilinud palju rudimente, mis tänapäeva maailma enam sobida ei pruugi. Hommikul kella kaheksast või üheksast tööpäeva alustamine sobib nn lõokesele, aga ei passi inimesele, kelle päeva loovam osa algab pärast lõunat.

Hoolimata sellest, et Eesti peab end idufirmade peenramaaks ja innovaatiliseks e-riigiks, ei toeta me paljusid vanades Euroopa riikides kasutusel olevaid töösuhtevorme, mis võimaldavad töövõtjale valikute paljusust nii karjääri tegemisel kui ka oma eesmärkide elluviimisel.

Ehk see ongi sundinud nii mõnegi inimese nn OÜtamise valdkonda, sest praegu seadustest puuduvaid töösuhte vorme saabki ainult niimoodi teostada. Kuidas teisiti talitadagi, kui töö on lühiajaline, ajutine või projektipõhine?

Rohkem võimalusi, suurem tööhõive

Töösuhtevorme, mis Eesti on piiratud või lausa keelatud, on kokku üksteist. Nende või nendega sarnaste töösuhtevormide väljatöötamisel ja seadustamisel kasvaks Eestis oluliselt hõivatute osakaal. Peale selle oleks töövõtjal võimalik säästa tulevikuks rohkem või kas või mõne ostukorvi võrra rohkem kulutades oma kuu mööda saata.

Valikute paljusus looks tööturule lisaks hõivatuse suurenemisele ka selguse. Nii kaoks vajadus OÜtada ning riik ei piiraks ja takistaks, vaid võimaldaks töövõtjal valida ja tööandjal pakkuda võimalust, kuidas efektiivsemalt ja ausamalt majandada. Valikuvabadusest on kasu alati.